Lumi

Valgus - natukenegi
sadas maha
langes laternavihus
homme -
kaob ta saha taha....

Øøluulet

Vihma kallab
taevast alla
møøda teed
voolavad vahused veed
mæekylgedelt vohab
koskede sillerdav jada
vees on puud
koikjal vihm, ei midagi muud
næhtamatu udune ymbrus
karge jaanuarikymblus
- - -
onneks on auto
ja kuivus
seespool seda tuimust
tema læhedus...

Øøluulet 6.01

væike maja
kaldal
fjordiga koos
mægi teda valvab
pæike paitab
kivi pysida aitab

Karudest kalurid
jærsku on fjordis vees
pyyavad kala
pruun selg sees
millal ta touseb
kui suur ta on
kas kala nækkab
voi hoopis konn

Punakaskollaste
lehtede vahelt
hyplevad linnud
kahevahel
koguvad moona
lennule kaasa
voi naudivad hetke
enne veel seda pitka retke

Varsti on læinud
need værvid ja linnud
alles vaid jæænud
yksikud puupaljad pinnud
ehk tuleb lume mahe valgus
meid pææstma
novembri pimeduse algust

Nii ilus on,
Nii rahulik syda
sa kuuled oma
motete kaja
ja see on just see
mida minul on praegu vaja

Øøluulet 4.46

Vihm
aknataga sahiseb
lambivalguses
piiskadena kahiseb

hyppab møøda merepinda
liugu laseb
vihmavarjult
kaua kæid
siis læheb paljuks

king
on lahti
lærts
oh jælle
jalad kæivad omatahtsi

kyynal
kumab vihma varjus
læbi rohelise klaasi
annab hinge soojust
ega muidu saagi

tumeduses, pimeduses
tasa holjub mote,
rahus læbi vihma
nagu meelepete

teispool fjordi
minna ei tihka
mitmeid kordi
igatsen sinna
kord siiski vaatama minna

Øøluulet 4.03.

Laud, porand, lapp
ja hari
kott, kindad, vesi
æmbrit tari
tolmu ime
pyhi, sæti, laudu
mitmekesi
kyynlad vaheta
korra oue mine
enne veel kui ahetab

læida lambid,
ava uksed,
keeda munad
peekon prae
kohvi pane tulele
valmis ongi
kassanæe

Øøluulet 3.53

Pimedus
jahid, laevad, kallas
vete sumedus
pind, mida møøda tallaks

otse teisele poole vett
mæed
kiirlaevade vilkuv kett
on see, mida øøsel næed

mæed on jærksu
avastasin tæna
hakanud muutma værvi
hakanud justkui elama
heledamaks minema
no jah, eks ta ole (J.Rooste)
ka inimene
vananedes sedasama teeb

Ohk niii værske
niiske, hea
sygise helid ja vonked
libisemas læbi pea
tombad pika soomu -
proovige!
Ja seejærel
hinda pakkuge!
Pole - null
ja ometi ilma ei saagi.

Kord kysisin tudengitelt - miks on ohk odavam kui auto? Yheta sureme - teisteta (vist) mitte.

Øøluulet kell 5.05

kaart
kæes tagurpidi
rada ikka oigesti
mina vahest møøda metsa
konnin lausa valesti

spordihallist paremale
vasakule oleks vale
møøda poldu metsa poole
kuni jouad margini
kuldse, sinise ja punaseni
uks on luhem teine pikk
kolmas lausa jubedik

votsin esimese katte,
libe oli
kuused, sammal, kivi
kivi jærel reas
ulesmæge minema vaid peab

leidsin telgi - koputasin,
sees ei olnud kedagi,
edasi sealt poorasin
siis tasapisi vasakule

mets on mets
vaid mage ootan

silt blåtur rundt
kas minna vasakule voi paremale?
kes utleks,
lopuks vahet pole
ring ju ukstaskoik
vapral sammul lirtsuval
liigun møøda vaikset metsa
kollane ja punane
vaheldumas veitsa

jarsku mida silm mul naeb
kas on toesti lopuks maed?
oh ja ah on uheskoos
minuga matkamas taies hoos
kaugus, sugavus, sinisus,
korgus ja taiuse igatsus
vaatad ja motled
kas toesti - on see maapeal
ja ilmsi
tumesinise vahelduv vool
paikese peegeldus vees
fjordide mahedam pool
kajab mus eneses
kaljukits ju magedes

oleks aega enam olnud
oleks kohvi, termos olnud
oleks sober korval olnud
oleks lausa armunud
moni koht on ilusam kui teine
moni on nii vaga vaga ilus
jaa see tundus monus
nondaviisi natukene vilus

ja see veel rada rahulik
punane veel enam taielik
eks mul aega leida sinna
matkamagi minna
maeveergu
jalgu alla kolgutama
aju sopast loputama

Allatulek rasis
toss see pole paris
oige matkajalats

Kukun kogemata ette
vaatama, mis silma pete
maed ja maed ja maed
vormimas kirjeldamatut
- meenuvad mu enda read
kauguste kaja mind igatseb taga
soovin ja proovin sind leida,
miski veel mind ootab sel teel
mis ei øelda ma oska.

Vot kallis rahvas - seda vaadet ma siin sonadega kirjeldada ei oska, keel on uldse uks puudulik vahend- keegi raakis kunagi, et aju keelekeskus ja malukeskus on erinevad - malu ei olegi voimalik keelde umber panna - eks sama ole emotsiooniga - need mustad kribalad, mis eestlaste jaoks midagi sellises kummalises jarjestuses tahendavad, ei anna edasi tunnet - voi pole mul annet?