Vihm
aknataga sahiseb
lambivalguses
piiskadena kahiseb
hyppab møøda merepinda
liugu laseb
vihmavarjult
kaua kæid
siis læheb paljuks
king
on lahti
lærts
oh jælle
jalad kæivad omatahtsi
kyynal
kumab vihma varjus
læbi rohelise klaasi
annab hinge soojust
ega muidu saagi
tumeduses, pimeduses
tasa holjub mote,
rahus læbi vihma
nagu meelepete
teispool fjordi
minna ei tihka
mitmeid kordi
igatsen sinna
kord siiski vaatama minna
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar