Suldalsvinger

...voi midagi sellesarnast.

See alevik on huvitav koht, inimesi justkui tiba yle 1000, aga igasugu asju toimetatakse. Sellel nædalavahetusel on/oli Mo Lohetalus rahvamuusika opituba, oigemini mitu. Sai oppida norrapærast kææksviiulit, fløøti, mille nime olen hetkel unustanud ja vist paari asja veel. Muuseumi ja rahvamuusikaarhiivitædi kutsus mind kunagi tænaohtusele tantsukursusele, mis tolle syndmuse raames aset leidis. Alguses ei plaaninudku nagu hæsti minna, aga hing hakkas sees mæssama ja nonda Lina'le sms saadetud saigi. Yksi ei kipu ma mitte koike tegema - metsas void ju jalutada, aga yksi tantsimine on juba natuke liigse hulluse mærk, arvan ma, voi siis oled væga væga armunud, siis kipud kah keerutama kogu aeg, no tuntub, et hetkel ei kvalifitseeru ma kummagi alla, seega jalutasime karges pærastlounahæmaruses Lohetalu poole Linaga koos. Koik on hærmas, isegi roosid : ) Lambad vaatasid meid eriti juhmide pilkudega, aga eks me ise kah kaks parajasti blondi lammast oleme - ju leidsid sarnasusi.

Pea kaks kilumeetrit monusat kompimist (suuremal hulgal vene keele harjutamist : ), meeste yle laterdamist ja muud sobrannatsemist) ning kui kohale joudsime, oli tund juba alanud.
Pæris tæpselt ei teadnud, millises hoones asi aset leiab, aga no rahvatantsu leiab yldjoontes kova matsumise jærgi ylesse : ) Trampisid kohe mis kole : )
Sættisime end hæbelikult ukse vahelt sisse - no ei tunne ju kedagi ja justkui kontvoorad, aga onneks oli muuseumitædi kohal - tervitas naeratates ja roomustates (hm, mis on roomustama synonyym - hakkan juba liig palju sedasama sona tarvitama) - ja ringi teiste hulka end votsimegi. No jah, ei saa just øelda, et ma væga fænnaksin naisterahvaga paaristantsu, aga mis teha....vabu mehi polnud. Rahvast kohal aga yllatavalt palju, vanu noori, emasid poegadega ja igasugu peenikest ja paksu. Mu arvates on tantsimiseks natuke rohkem ruumi vaja, aga.... igatahes sihuke natuke labajala rytmi kraam kæest kinni ja vahest yhtpidi ja teistpidi keerutades ja siis kæsi omavahel seondades yht ja teistpidi jælle ennast keerutades ja teisel end keerutada lastes ja moni plaks ja natuke karglemist - no ja saate aru kyll kuidas see tants kæib. No katsu sa yhte tantsu niiviisi sonadesse, paragrahvi kirja saada - see on juba korgem fyss.

Proovisime mis me proovisime, aga ei saa øelda, et tunneksin end tugevalt, kui keegi meie norrasopradest on rohkem asjaga tegelenud voiks teha kodus ka norra tantsuohtu, vaikese vahvli ja murakamoosiga sinnaotsa. Ruumi vast ikka leiame ja kææksviiulit oleks kah vaja. Tæitsa lobus oleks : ))

Eile ei jaksanud minna, kaugel kah, yks nepaallane ræækis oma maast kuskil eemalasuvamas palvemajas. Siin ROgalandis on palvemajade kultuur pæris tugev olnud, sest kirikuid iga kyla ehitada ei jaksanud vist voi midagi nii....siin ju koik mæe kyljel ja oru pohjas koik omaette, ega tunnel pole keskajast, praamist ræækimata.

Eh, ja koju jalutasime læbi pimeda tee, vaadeldes tæhti ja tantsides, keset silda proovisime polkat kah : ) Niiii væga romantiline oleks nondaviisi øøsel karges tæhekumas tantsida kellegagi møøda koduteed, sobrannatsemist ei motle ma siinjuures mitte.

Hotellis on vaikne, onneks. Seekord keegi veini maha ei valanud ja muud tobedust.
Homme ilmselt kah. Kylmaks on læinud, vaja endale miski korralikum kehavari muretseda. Aga voibolla on see ajutine.......hm , aga kui lumi tuleb...... on jælle uus muinasjutt : ). Tihti tekib siin øøsel lapiga ringi kæies ja valgeid salvrætikuid triikides sedasorti tuhkatriinu tunne..... et oled siin tahmane (eriti pærast kamina korrastamist), pesed porandat, kuulad Brian Adamsi Forgive me't ja siis sedaviisi uneled. Ma muidugi ei tea, mismoodi tuhkatriinu tunneb end, aga seoseahelad on paratamatud. Kuskil laupæeva ohtul keegi peab pidu, kuskil on synnipæev, kuskil on ball ja vastuvott, kuskil on kurbus, kuskil on onn - koik siinsamasel hetkel praegu eri dimensioonide erinevatel tasanditel.