Majanduskriisist

Siin seda eriti tunda pole, kuid lehest voib lugeda, et valla eelarvet tuleb kovasti kærpida siingi. Ræægitakse koolide yhendamisest, hoolde- ja vanadekodude yhendamisest, kultuuriyrituste væhendamisest. Koik see tekitab elavat diskussiooni-kes ytleb, et vanade eest hoolitsemine on koige tæhtsam ja milleks seda kultuuri vaja on, teised jælle vastupidisel arvamusel.

Lehes oli ka kysitlus kultuuritøøtajate seas, mida nad arvavad sellest, kas majanduslanguse ja kriisi ajal kultuuritarbimine suureneb voi væheneb - osa arvas nii ja teised naa.

Mina leian isiklikult, et sellises situatsioonis on just kultuuriyritustel ja eriti tasuta yritustel suur roll, et inimesi natukenegi turgutada, kui koik paistab nii hall ja synge. Ei ole moledav, et kriisiseisundis pole yhtegi nø valguskiirt ja moeldakse ainult rahale - ometi saab ju koos sopradega organiseerida vabatahlikkuse alusel yritusi ning nautida isetegemist ja millegi loomist, selle asemel, et 12 tundi pæevas kuskil firmas orjata ning siis monuga Viru keskuses shopata - voibolla on eelpoolmainitud tegevusel elukvaliteedile hoopis parem moju - kui pole nii palju tøød ja raha, on ehk aega rohkem olla koos perega, lugeda, looduses jalutada - see ei vota ju raha eriti??? vahest luuletada voi maalida - tarbimine ei tee ju onnelikuks - minu arvates væhemalt. Seetottu usun, et praeguses kriisis on alged paremaks tulevikuks, kui oskame seda targasti kasutada - ilmselgelt on eksisteerimas ka oht, et tulevik on tumedam, sest paljud ei pea sellele pingele vastu ja kuritegevus kasvab, sest inimesed ei suuda ymber orienteeruda ja kohaneda - ometi on loodusel tohutu voime kohaneda - eelmisel pyhapæeval oli væga ponev saade telekas maa kujunemisest, liikidest, ning katastroofidest - maa on endaga alati hakkama saanud, ka peale suurt matsu - sai koik ju alguse nø nullist - ja millises paradiisis me praegu elame (looduse mottes ma motlen), kuid kas inimene suudab kohaneda - kardan, et meie liik ei ole mææratud mitte kestma igavesti, vaid on aeg uutele, nonda nagu kunagi dinosauruste hukk, andis voimaluse meile. Me ei ole ju mingi looduse kuningas, rumal jutt see lausa.

Kahjuks ei kirjutanud yles selle saate nime - imelised vaated ja vga v'ga tark jutt ja lausa pisar tuli silma næhes kui vapustavalt ilusal planeedil me elame, just parajal kaugusel pæikesest, milline kaitsev moju on Jupiteril, et kuu tasapisi taganeb ja varsti (nii moned miljonid a) teda meil enam polegi, ja kuidas koik hoovused koike mojutavad - ja see koik sedaviisi pildis ja lahtiseletatuna næaha oli ikka æærmiselt voimas - loodus on YLIINTELLIGENTNE vorreldes meie putukatega, ka meie PhD putukatega. - joovastav kogemus seda næha, ja arusaam, et siin maapeal ongi paradiis - niiiiiiiiiiiiiiiiiii imeilus, kas oskame seda hoida????? Ja kohust læbi kajav film tekitas taas tahtmise selle kalli helesinise maa heaks midagi teha.

Oih, pealkirjast on nyyd jutt kyll tæitsa møøda, aga nii see mote veereb.

Ma ei ole suurt lugenud eesti lehti - milliseid meetmeid seal vastu voetakse kriisi leevendamiseks??? kas ka pannakse koole kinni, suletakse kultuuriasutusi, vanadekodusid, lastakse inimesi lahti - ja vastu pakutakse?????