The wisest keeps something of the vision of a child. Though he may understand a thousand things that a child could not understand, he is always a beginner, close to the original meaning of life.~ John Macy quotes
True one hundred %!
Istusin kivi otsas, pæike soojendas, paat soitis møøda fjordi, oli niiii soe, nii kevadine, suvine, rahulik, l¨hnas nii puhtalt , værskelt, vaikne laine loksus vastu kallast, praami møødudes suuremad lained veeresid sinna samuti, suged silmad, lased pæikesel end paitada, meeldelt tunda puhast loodust, mis su seest koik sodi eemaldab, uueneb iga rakk iga hingetombega, vaikus laseb kuulda hinge helisid, loodus laseb end nautida, ei sega vahele, ei seleta, ei suru peale, vaid paitab poske, hellitab korva, niisutab silma, tæitab sisemuse millegi suure, puhta, siira ja sygavaga, teeb su igat pidi paremaks, teeb su taas inimeseks.
Kui loojub pæike, on jærsku tunda næpistust, tuleks justkui keegi teine, uus looduskylaline, væhe teistmoodi, ei lase teine istuda, vægisi ajab end liigutama : ), see teine paneb hinge¨hu aurama ja lisab posele ruuzi, puistab kristallid rohukortele ja teeveerde, ajab joe aurama, katab oma sulni hingusega væiksemad lombid, puhub udu mægedesse, et lahkuv pæikesesober saaks omi kiiri eriti vastapandumatult læbi selle sirutada justkui tahaks veel viimast korda head aega øelda, mulle ja mægedele, varsti tuleb uus kylaline, kes taevasse tikib pærlid, maaailmalt votab værvid ja muheleb oma mustas mystilisuses, kaaslaseks vaikus, rahu, uni ja unenæod.
True one hundred %!
Istusin kivi otsas, pæike soojendas, paat soitis møøda fjordi, oli niiii soe, nii kevadine, suvine, rahulik, l¨hnas nii puhtalt , værskelt, vaikne laine loksus vastu kallast, praami møødudes suuremad lained veeresid sinna samuti, suged silmad, lased pæikesel end paitada, meeldelt tunda puhast loodust, mis su seest koik sodi eemaldab, uueneb iga rakk iga hingetombega, vaikus laseb kuulda hinge helisid, loodus laseb end nautida, ei sega vahele, ei seleta, ei suru peale, vaid paitab poske, hellitab korva, niisutab silma, tæitab sisemuse millegi suure, puhta, siira ja sygavaga, teeb su igat pidi paremaks, teeb su taas inimeseks.
Kui loojub pæike, on jærsku tunda næpistust, tuleks justkui keegi teine, uus looduskylaline, væhe teistmoodi, ei lase teine istuda, vægisi ajab end liigutama : ), see teine paneb hinge¨hu aurama ja lisab posele ruuzi, puistab kristallid rohukortele ja teeveerde, ajab joe aurama, katab oma sulni hingusega væiksemad lombid, puhub udu mægedesse, et lahkuv pæikesesober saaks omi kiiri eriti vastapandumatult læbi selle sirutada justkui tahaks veel viimast korda head aega øelda, mulle ja mægedele, varsti tuleb uus kylaline, kes taevasse tikib pærlid, maaailmalt votab værvid ja muheleb oma mustas mystilisuses, kaaslaseks vaikus, rahu, uni ja unenæod.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar